Esimene tüüp on dünaamilised kõrvaklapid, kus mähis on otse membraanile liimitud ja ümmarguse magneti külge kinnitatud. Seda tüüpi leidub kõrvaklappides, kõrvaklappides ja kõlarites.
Teine tüüp on tasakaalustatud armatuuriga kõrvaklapid, mis on ainulaadsed kõrvaklappidele. U-kujulise armatuuri üks ots on kinnitatud draiveriploki seina külge, teine ots on aga liigutatav ning ümbritsetud ülevalt ja alt magnetitega. Heli tekitatakse, ühendades diafragma õhukese traadi kaudu armatuuriga. Neid draivereid saab muuta väga väikesteks, neil on kitsas sageduskarakteristik ja need võivad koosneda kolmest või enamast draiverist ühes kõrvaklapis. Olen näinud ühel küljel kuni 12 juhti.
Kolmas tüüp on elektrostaatilised kõrvaklapid. Shure tegi elektrostaatilise kõrvaklapi, kuid enamik teisi on kõrvaklapid. Nendel ei ole diafragmal füüsilisi komponente; heli tekitavad vasakul ja paremal küljel asuvad elektrostaatilised väljad, mis nõuavad väga suurt liikumapanevat jõudu.
